|
Korratud võrdlusmõõtmistel osutus tselluvilla kogusaaste tase üks
kuu pärast paigaldamist 25% kuni 85% madalamaks kui mineraalvillal
ja 75% kuni 95% madalamaks kui vahtplastidel. Laastplaadiga halva
kuulsuse omandanud formaldehüüdi tasemeks mõõtis VTT Keemiatehnika
1994-nda aasta katsetel viis nädalat pärast paigaldamist
tselluvillal 16 mg/kg h ja mägivillal 44 mg/kg h. Nii väikesed
kogused ei avalda inimese tervisele mõju.
Booriühenditest saasteid ei teki ja kõik tselluvillast eralduvad
ained on pärit makulatuurist. Kuna tselluvill on korduvkasutatud
kiud, siis eraldub sellest haihtuvaid puidu alusel moodustunud
ühendeid vähem kui toorest puidust või ajalehest.
Boor
on looduses esinev, elu vältimatu algaine. Boorimineraalid ei ole
klassifitseeritud mürkideks ja neid kasutatakse eeskätt
mikroelementide prepraraatides, allergiakreemides, kosmeetikas ja
väetistes. Tema keemiline mõju on sarnane keedusoolaga või
keeduvärvi vitrioliga (suuri doose tuleks vältida). Puidujäätmete
kiudvilla võib väikesel hulgal põldudele väetisena laotada.
Kui
puitkiudvilla tulekindlusnõuetest loobutakse, võib väikemajades
isolatsioonimaterjaliks olla kas või saepuru ja kui rahuldutakse
mädanemist tõrjuva sisaldusega, võib valmistada odavamat madala
boraadisisaldusega tselluvilla. Rootsis kasutatakse ka puhast
puitkiudisolatsioonimaterjali nimetusega Termoträ ning Soomes
on hakatud soojusisolatsiooniks valmistama boorivaba
tsellulooskiudvilla. Täiesti ilma booriühenditeta
isolatsioonimaterjalidel puuduvad aga hallitamis- ja
mädanemisvastased ning putukatõrje omadused.
1
2
3
4
5 |