Korratud võrdlusmõõtmistel osutus tselluvilla kogusaaste tase üks kuu pärast paigaldamist 25% kuni 85% madalamaks kui mineraalvillal ja 75% kuni 95% madalamaks kui vahtplastidel. Laastplaadiga halva kuulsuse omandanud formaldehüüdi tasemeks mõõtis VTT Keemiatehnika 1994-nda aasta katsetel viis nädalat pärast paigaldamist tselluvillal 16 mg/kg h ja mägivillal 44 mg/kg h. Nii väikesed kogused ei avalda inimese tervisele mõju.

Booriühenditest saasteid ei teki ja kõik tselluvillast eralduvad ained on pärit makulatuurist. Kuna tselluvill on korduvkasutatud kiud, siis eraldub sellest haihtuvaid puidu alusel moodustunud ühendeid vähem kui toorest puidust või ajalehest.

Boor on looduses esinev, elu vältimatu algaine. Boorimineraalid ei ole klassifitseeritud mürkideks ja neid kasutatakse eeskätt mikroelementide prepraraatides, allergiakreemides,  kosmeetikas ja väetistes. Tema keemiline mõju on sarnane keedusoolaga või keeduvärvi vitrioliga (suuri doose tuleks vältida). Puidujäätmete kiudvilla võib väikesel hulgal põldudele väetisena laotada.

Kui puitkiudvilla tulekindlusnõuetest loobutakse, võib väikemajades isolatsioonimaterjaliks olla kas või saepuru ja kui rahuldutakse mädanemist tõrjuva sisaldusega, võib valmistada odavamat madala boraadisisaldusega tselluvilla. Rootsis kasutatakse ka puhast puitkiudisolatsioonimaterjali nimetusega Termoträ ning Soomes on hakatud soojusisolatsiooniks valmistama boorivaba tsellulooskiudvilla. Täiesti ilma booriühenditeta isolatsioonimaterjalidel puuduvad aga hallitamis- ja  mädanemisvastased ning putukatõrje omadused.

                                                                                                                                                                       1 2 3 4 5